Võtan tööle inimest kellel on microsoft expression 4 kasutusoskus
Rakenduskõrgharidus
1 aastat töökogemust
fantaasia rohke mõtlemine
hea suhtleja
soovitavalt noor inimene
B kategooria load
Tuesday, January 4, 2011
esitluse tagasiside
Lauri Listak - 3d graafika, huvitavfad pildid
Kristjan All - veebigraafika, animatsiooni
Martin Aianurm – olemas kogemusi
Kristian Kõiv - astronoomia, teinud lühifilmi, tahab osata joonistada coreliga ja veebidisaini
Martin Palm - 3d tarkvara graafikat ja riistvara
Riina Lepanurm – videosi , animatsiooni ja kodulehti , graafikalaual joonistama
Oliver- ei saanud esitada
Mario Sillaste- corelDraw ja animatsioon
Katrin mihelson –animatsioonid ja veebilehte
Steven Parm- animatsioonoid
Risto Kängsepp - fotorestuareerimist adobe after effect
Siim Laas- Mängib jalgpalli
Mis on Silverlight ?
Microsoft Silverlight on mitmeplatvormiline tehnoloogia, mis võimaldab luua ning kasutada interaktiivseid ja meediarikkaid veebirakendusi.
Mida Silverlight teeb ?
Abiprogramm veebilehe kujundamisel
Millised töövahendid sobib kasutada ?
Microsoft Expression Blend ja Microsoft Expression Design
Millest alustada ?
õpetustest ja teed õhupallid
Mis on XAML ?
XAML (Extensible Application Markup Language) on XML-põhine deklaratiivne keel, mida kasutatakse laialdaselt .NET-i tehnoloogiates, näiteks WPF-is, Silverlightis ja WF-is (Workflow Foundation). WPF-i ja Silverlighti rakendustes kasutatakse XAML-i kasutajaliidese elementide defineerimiseks ning sidumiseks sündmuste ja andmetega.
Kuidas teha oma rakendust "Tere maailm" ?
Esmalt tuleb avada Blend ning luua uus projekt nimega Veebileht
Esmalt veendume, et meil on avatud fail MainPage.xaml
Seejärel leiame tööriistade seast TextBlock ehk tekstikasti objekti. Objekti lisamiseks rakendusesse on kaks võimalust:
Tehes sellel topeltklõpsu, lisatakse pisikene TextBlock (või mõni muu objekt) meie rakenduse ülemisesse vasakusse nurka.
Selekteerides (tehes ühe kliki) TextBlock elemendi saame joonistada töölauale täpselt nii suure kasti, kui me tahame, et meie tekst ekraanil ruumi võtaks.
Ükskõik millise variandi valime, pärast TextBlock loomist saame mõlemal juhul ka hiljem TextBlock asukohta ja suurust muuta. Kui need kaks objektide loomise varianti jäid veidi segaseks võib proovida neil kahel viisil luua näiteks ristküliku, sel juhul on veelgi ilmsem, miks need kaks varianti eksisteerivad.
Kui TextBlock on lisatud selekteerime selle, tehes selle peal topeltklõpsu - Selection noolega (Tööriistade seas kõige ülemine). Nüüd saame olemasoleva teksti kustutada ning kirjutada enda teksti „Tere maailm!” või midagi muud.
Kui nüüd vajutada klaviatuuril klahvi F5 või valida menüüst Project -> Run Project, siis avaneb vaikimisi veebilehitseja ning meie rakendus on elus ja ütleb meile „Tere maailm!”.
Mis on UserControl, LayoutRoot ja Canvas ?
· UserControl- element võimaldab objekte grupeerida ühtseks hallatavaks osaks ning mida saab taaskasutada ka sellest konkreetsest rakendusest väljaspool.
· LayoutRoot- komponentide struktuur juurelement.
· Canvas- on lihtsaim paigutushaldur, mille korral objekti asukohta lõuendil mõjutavad vaid kaugus vasakust ülemisest servast. Kui mitu elementi on üksteise peal, sõltub nende järjekord nähtavus objektide muutuja ZIndex suurusest. Canvas enda juures on peale kõrguse ja laiuse muudetav vaid tausta välimus.
Kuidas kasutada stiile ?
Veebilehtedel on palju erinevaid komponente – nupud, tekstikastid, pildid jms, millest igaühel on hulk omadusi – kõrgus, laius, värv jne. Mitme ühesuguse elemendi korral peame igaühe juures välimuse uuesti kirjeldama – keerukamate välimuste puhul võib see tähendada kümneid hiireklikke ja koodiridu. Lisaks tuleb protsessi iga muudatuse puhul korrata.
Lihtsam ning otstarbekam on korduvad stiilikirjeldused kokku koondada.
Objektile stiili määramiseks selekteerime interaktsioonipaneelist ning seejärel valime Object menüüst Edit style -> Apply resource ning valikust valime sobiva stiili.
Kui hiljem on soov stiili muuta, saab seda teha vajutades Ressursside paneelis Edit style.
Millised on transformatsioonide võimalused ja kasutusala ?
· Suurendamine - Scale
· Pööramine - Rotate
· Liigutamine - Translate
· Väänamine - Skew
Kuidas teha animatsiooni ?
Animatsiooni loomiseks tuleb Interaktsiooni paneelist leida üles animatsioonide nimekirja kõrval asuv + märk, kuna esialgu ei ole projektis veel ühtegi animatsiooni, siis plussmärk sõnade No Storyboard open kõrval.
Kui animatsioon on loodud, lisandub Blend aknasse Ajariba, kuid see on tülikalt kokkusurutud. Animatsioonide mugavamaks loomiseks tuleks liikuda animatsiooni töötsooni – töötsooni vahetamiseks vajutada klaviatuuril nuppu F6 või valida menüüst kas Window->Workspaces->Animaton/Design.
Olles loonud animatsiooni näeme, et avaneb ajariba (Joonis 52) ning töölaua ümber on tekkinud punane joon (Joonis 53), mis viitab sellele, et hetkel toimub “lindistamine”.
Animatsioonis animeerimiseks tuleb esmalt valida objekt, mida soovitakse animeerida. Seejärel liigutada kollane marker ajaribal punkti, mil animatsioon peaks jõudma mingisse kindlasse seisu. Objekti atribuutide paneelis (Error! Reference source not found.) tuleb seejärel väärtused muuta selliseks nagu nad tol hetkel olema peavad. Nii lisatakse valitud süžeetahvlile uus võtmekaader.
Antud animatsiooni transformatsioonid toimuvad ühtlasel kiirusel, kuid iga kaadri juures võime valida ka tema kiirusfunktsiooni (Easing) – lineaarne või näiteks põrklev.
Kiirusfunktsiooni muutmiseks tuleb valida üks kindel transformatsioon animatsioonis (valge mummu ajaribal) ning seejärel Atribuutide paneelist leida ala Easing.
Mis on käitumismall - Behavior ?
Animatsioonide käivitamiseks kasutatakse varem ettevalmistatud ning pakendatud koodilõike ehk käitumismalle (behavior).
Käitumismallid võimaldavad meil lisada objektidele funktsionaalsust ilma programmikoodi kirjutamata - näiteks teha objekte liigutatavaks, kustutatavaks või kontrollida animatsioonide mängu.
Friday, December 10, 2010
Subscribe to:
Posts (Atom)